Teadlaste öö perepäev Omicumis, 27.09.2024
Author:
Jonas Erik Laane
Autor:
Jonas Erik Laane
Teadlaste ööl uuriti kärbseid ja mikroobe, tehti nähtavaks DNA ja rakud
Rahvusvahelise teadlaste öö raames said igas vanuses huvilised Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) poolt korraldatud perepäeval näha Omicumi õppehoone laboreid ja uudistada töötubades nähtamatu bioloogia imelist maailma.
Omicumi aatrium täitus 27. septembril kiirelt – tegevuste alguse ajaks oli kohal nii kooliõpilasi kui lapsevanemaid ja üliõpilasi. Külalistel avanes kohe võimalus end teadlase rolli asetada fotoseina juures, kus sai endale selga sobitada laborikitli, pähe panna kaitseprillid ja kätte võtta laboris kasutatavad vahendid. Ühtlasi tuli teadushuvilisi isiklikult tervitama ülikooli maskott Tiksu.
Image
TÜMRI insener Dmitri Lubenets Tiksule katset näitamas. Foto: Margus Leppik
Hästi kihvt oli näha kaadritaguseid laborites, millega igapäevaelus ise kokku ei puutu.
Olla nii uutes kui ajaloolistes hoonetes oli üldse väga kihvt! Ma ei plaaninud siia tulla, aga mulle öeldi, et on jäätis ja teadlaste öö koos Tiksuga. Mõtlesin: „Lähen järgmise rongiga Tallinna!". Nii et ma olen väga õnnelik. Nägin oma suurakke!
Päeva juhatasid ringkäiguga sisse TÜMRI programmijuht Margus Leppik ja projektijuht Teele Eensaar. Avastamist oli palju: alustuseks tehti tutvust arengubioloogia labori äädikakärbestega, kelle abil inimese geenide saladusi lahti muugitakse. Edasi suunduti molekulaarbioloogia laborisse, kus rakkude asemel nende imepisikeste koostisosade koos töötamist uuritakse – nii nagu teevad seda insenerid võidusõiduauto mootoriga. Tutvuti teadusaparatuuriga, mille abil RNA molekule osadeks võetakse, et nende koostist määrata.
Huvilistele näidati ülikiireid tsentrifuuge, mille võimsusest piisaks isegi tuumajaama kütuse tootmiseks ja sügavkülmikuid, mille sisetemperatuur on piisavalt madal selleks, et meie toiduained säiliksid seal värsketena sajandeid. Põigati ruumi, kus hoitakse süsteemselt sadu erinevaid kemikaale, mis on vajalikud nähtamatu bioloogia imelise maailma kaugeimate saladusteni jõudmiseks. Tutvuda sai ka siseruumides asuva liikumisraja ja Omicumi galeriis eksponeeritud Eero Ijavoineni teostega.
Teadlaste öö tegevused TÜMRIs kuulusid 2024. aasta ülemaailmse mikroobide päeva (International Microorganism Day 2024) programmi. Loe IMD2024 kohta lähemalt korraldajate kodulehelt.
Omicumi aatriumi kokkutulnuid kosutas Balbiino, kes toetas sündmust jäätistega. Instituudi poolt oli kaetud suupistelaud, et pakkuda teadushuvilistele ajutoitu päeva teises pooles alanud töötubadeks. Uudista uusi tooteid Balbiino kodulehelt.
Image
TÜMRI teadlaste öö perepäeva ringkäigu korraldajad koos Balbiino jäätist ampsava Tiksuga. Foto: erakogu
Toimunud töötoad
Meid ümbritsevad igapäevaselt erinevad mikroskoopilised tegelased, kellest meil võib olla palju kasu. Töötoas said osalejad olla ise detektiivid ja laboris kindlaks teha, millised bakterid ja pärmid on saia ja hallitusjuustu, toidulisandite ja muude biotoodete valmistamise olulised osalised.
Toimumiskoht:
Riia 23, ruumis 113
Juhendajad:
mikrobioloogia kaasprofessor Triinu Visnapuu ja geneetika teadur Anne Menert
Lisateave:
Osaleda said igas vanuses huvilised. Väiksematel lastel (alla 12. a.) soovitati tulla koos vanema/saatjaga. Töötoa piirarv oli 20 inimest.
Toetajad:
Töötuba toetas Eesti Mikrobioloogide Ühendus.
Image
Töötoas uuriti mikroskoobiga enda põserakke. Vaadati, kus asub rakutuum, mis sisaldab 46 kromosoomi ehk meie DNA-d. Lisaks tehti tutvust ka bakterimaailmaga, mis iga inimesega kogu aeg kaasas käib.
Toimumiskoht:
Vanemuise 46, ruumis 305.
Juhis, kuidas õige ruum üles leida
Juhendajad:
insener Dmitri Lubenets, vanemlaborant Annika Trei, rakubioloogia spetsialist Kirill Matiitšin ning teadurid Kristina Mäemets ja Signe Värv.
Lisateave:
Sobis kõigile alates vanusest 7 aastat. Lapsel alla põhikooli vanust pidi olema kaasas kindlasti saatja. Töötoa piirarv oli 16 inimest.
Rändava bioklassi üliõpilaste juhendamisel muudeti praktiliste vahenditega iseenda DNA nähtavaks ja uuriti DNA-s peituvaid saladusi. Osalejatele tutvustati laboris kasutatavaid tehnilisi vidinaid, mida said seejärel nad ka ise järele proovida.
Toimumiskoht:
Riia 23b/1, ruumis 218
Juhendajad:
Rändava bioklassi üliõpilased
Lisateave:
Vanusepiirangut ei olnud. Lapsel alla põhikooli vanust pidi kindlasti kaasas olema saatja. Töötoa piirarv oli 16 inimest.
Toetajad:
Image
Töötoas oli harukordne võimalus piiluda teadlaste müstilisse maailma, kuidas meile kõigile tuttav pisike äädikakärbes aitab avastada ja lahendada bioloogiaalaseid küsimusi. Töötoas vaadeldi, kuidas neid väikeseid tänuväärseid mudelorganisme kasvatada, uurida, kasutada teadustöös. Lisaks õpiti, kuidas äädikakärbsed aitavad mõista inimestel esinevaid haigusi, vananemist ja evolutsiooni.
Toimumiskoht:
Riia 23, ruumis 230.
Juhendajad:
arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo ja arengubioloogia õppetooli doktorandid.
Lisateave:
Sobis kõigile alates vanusest 8 aastat. Lapsel alla põhikooli vanust pidi olema kaasas saatja. Töötoa piirarv oli 6 inimest.
Küsi teadlaselt
Image
„Küsi teadlaselt“ üleskutse raames kogusime huvilistelt küsimusi, millele meie instituudi teadlased vastust anda võiks.
Loe esitatud küsimusi ja vastuseid:
Vastab vivaariumi juhataja Sulev Kuuse
Füüsikas on kvant füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise juhul, kui selle süsteemi olekute kirjeldamisel vastavad viimased teatud füüsikalistele suurustele (näiteks energia, soojus jm). Kvant ehk valguskvant on elektronmagnetkiirguse väikseim osake. Näiteks on elektronmagnetvälja kvant footon.
Bioloogilises maailmas on kõige aluseks samuti kvandid, kvaasid jt. Kuid bioloogia meetoditega (valgusmikroskoopia, elektronmikroskoopia, elektroforees, tomograafia jt) saame vaadelda ja tuvastada teistsuguseid struktuure, alates elektronmikroskoopia lahutusvõimest (ca 10-10 m ehk ongström). Elektronmikroskoobiga on võimalik suurendada objekti kuni 10 000 000 korda, tavalise valgusmikroskoopia meetoditel ligi 2000 korda.
Täna saame lisaks kvantfüüsikale rääkida ka kvantkeemiast ja kvantbioloogiast. Nätieks, kas ja kuidas on aju biokeemia seotud kvantvoogudega närvisüsteemis.
Vastab TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar
Võrreldes 2020. aastaga on elektrikulu märgatavalt tõusnud. Hetkel jääb see igakuiselt 10-12 tuhande euro piiresse, mõnel kuul on see isegi veel kõrgem. Kõige rohkem tarbivad energiat suured sügavkülmikud (-80 C), kus säilitame rakuproove.
Teadlaste öö perepäeva pildigalerii
Rändav bioklass
Projekti „Rändav bioklass“ eesmärgiks on populariseerida loodusteadusi tutvustades õpilastele tänapäevaseid DNA analüüsi meetodeid ja andes neile võimaluse töötada kaasaegse laboriaparatuuriga.
